Paat ei liigu edasi, kui igaüks sõuab oma suunas

Paat ei liigu edasi, kui igaüks sõuab oma suunas

Riigiettevõtete juhtimise parandamiseks on kahes ministeeriumis käivitatud kaks erisuunalist protsessi. Neist üks püüab riigiettevõtete juhtimise läbipaistvust suurendada, aga teine, kas äkki hoopis vähendada?

Riigi äriühingute nõukogude koosseisud, töötavad ja –meetodid on erinevad, kuid ka riigile kuuluvat äriühingut tuleb eelkõige juhtida kui äriühingut. Riigikohus on oma lahendites osundanud, et äriühingu hoolas juhatuse või nõukogu liige peab tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning olema enne juhtimisotsuse tegemist piisavalt informeeritud, suutes adekvaatselt hinnata otsuse tegemisega kaasnevaid riske. See tähendab, et nõukogu mitte ainult ei kuula ära juhatuse tegevusaruannet, vaid ka planeerib süsteemselt ühingu pikaajalist tegevust. Kahjuks pole sugugi kindel, et kõigis riigi äriühingutes ja sihtasutustes täidavad nõukogu liikmed oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust äriühingu nõukogu liikmele tarviliku pühendumuse ja tähelepanelikkusega.

Põhjuseid on erinevaid, kuid üks oluline tõdemus siiski – ettevõtlust ja juhtimist peab õppima, sest kui inimene võtab vastu juhtorgani liikme ametikoha, peavad tal olema selleks vajalikud teadmised ja oskused ning ta peab tarvilikul määral tundma juhitavat valdkonda. Riigi äriühingud on suured organisatsioonid ning mida suurem on äriühing, seda paremaid juhtimisalaseid teadmisi peab omama selle juhtorgani liige.

Mitte ainult professionaalsed oskused

Juulikuus langetas valitsus otsuse kiita heaks osaluspoliitika valge raamat. Hiljuti valge raamatu teemadel avaldatud arvamusloos möönavad nii Erkki Raasuke kui ka rahandusminister Sven Sester, et riigi praeguse osaluspraktika kitsaskohad on saanud ilmsiks kõigile, kes neid märgata tahavad. Ühtlasi viitavad nad riigi osaluspoliitikat analüüsinud ekspertrühma karmile hinnangule, et probleemid suuremates riigi äriühingutes ei ole olnud üksnes juhuslikud, vaid soodsa pinnase mastaapseteks juhtimisvigadeks ning korruptsiooniks on loonud senine nõukogude määramise praktika. Lisaks kirjutavad autorid, et riigi suuniste elluviijad tuleb nii äriühingu nõukogu kui juhatuse tasandil valida professionaalsete oskuste ja kogemuste, mitte mõne muu printsiibi alusel.

See on vajalik, kuid mitte piisav, et riigi äriühing või sihtasutus oleks hästi valitsetud. Lisaks professionaalsetele oskustele peab hästi toimiv nõukogu koosnema soovitavalt üksteist täiendavate kompetentsidega liikmetest, kes jagavad organisatsiooni väärtusi, ja arvestades konkurentsisituatsiooni ning asutuse spetsiifikat, suudavad vastava valdkonna väljakutseid avarapilguliselt mõtestada. Vähetähtis pole seegi, et nõukogu liikmed omaksid vajalikul määral otsustusjulgust ning autoriteeti nii erialaringkondades, poliitikakujundajate hulgas kui ka ühiskonnas laiemalt.

Pildiotsingu what if our business model fails tulemus

Michali kaheldava väärtusega eksperiment

Riigiettevõtete juhtimise parandamiseks on kahes ministeeriumis käivitatud kaks erisuunalist protsessi. Neist üks püüab riigiettevõtete juhtimise läbipaistvust suurendada, aga teine, kas äkki hoopis vähendada? Samal ajal, kui osaluspoliitika valge raamat rõhutab vajadust võtta valitsusel eraldi dokumendina vastu seisukoht riigi äriühingutes ja sihtasutustes osalemise põhimõtete ehk riigi osaluspoliitika sõnastamiseks, valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis Kristen Michali eesvedamisel plaan moodustada ca 1 miljoni euro suuruse aastaeelarve ja kuni 8 töötajaga uus valdusettevõte, et koondada sadama-, raudtee- ja lennujaamateenuseid pakkuvad ettevõtted ühte kontserni. Valitsusele tutvustatud kavas on kirjas, et valdusettevõtte vormis “professionaalse omaniku” loomine võimaldab lahendada sektori ettevõtete juhtimisega seotud probleeme, sealhulgas omanikupoolse ühtse nägemuse puudumist kõigile tütarettevõtetele.

Riigiettevõtete omanikuks on Eesti Vabariik ja aktsionäride üldkoosoleku ülesannetes vastava valdkonna minister, kes nimetab ka valdusettevõtte nõukogu. Vastavalt Michali plaanile määrab valdusettevõte omakorda tütarfirmade nõukogu liikmed. Aga just vastava valdkonna minister on see, kellel peaks olema selge omanikupoolne visioon sadama-, raudtee- ja lennujaamateenuseid pakkuvate ettevõtete tulevikust. Täiendava juhtimistasandi loomine uue valdusettevõtte näol ei aita paraku kuidagi kaasa ei ministri tulevikunägemuse selginemisele ega riigi praeguse osaluspraktika kitsaskohtade leevendamisele. Liiatigi rõhutab ka OECD, et riigiettevõtete üheks suuremaks probleemiks on just juhtimistasandite paljusus.

Rohkem poliitilist kontrolli ei korva kehva poliitilist kontrolli

Mõneti on Tallinna Sadamas toimunu foonil mõistetav majandusministri soov tsentraliseerida riigiettevõtete juhtimist ning suurendada nende üle teostatavat poliitilist kontrolli. Samas, Tallinna Sadamas toimunu põhjuseks ei olnud ju mitte liiga vähe, vaid pigem liiga palju ja halba poliitilist kontrolli. Kontrolli suurendamine siin ei aita. Niisamuti nagu ei aita transporditeenuste valdusettevõtte loomine kuidagi kaasa osaluspoliitika valges raamatus seatud sihile muuta riigiettevõtete nõukogude liikmete valik läbipaistvaks, et oleks tagatud kompetentsed ja otsustusvõimelised nõukogud.

Lühendatud kujul avaldas loo tänane Äripäev.

Jäta oma kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>