Tallinnast saagu nutikas ja kogukondlik linn

Tallinnast saagu nutikas ja kogukondlik linn

Sellest, kuidas Tallinna praegu juhitakse, sõltub, millises linnas hakkavad elama meie lapsed ja lapselapsed. Aga veelgi enam – Tallinna juhtimisest oleneb suuresti ka see, milliseks kujuneb Eesti tulevik, sest siin elab kolmandik Eesti inimestest ja luuakse enam kui pool sisemajanduse kogutoodangust.

Kahjuks on Tallinnast saanud Eesti arengu pidur. Võrreldes Eesti keskmisega ei ole Tallinna ja Harjumaa SKT inimese kohta kasvanud kiiremini kui teistes maakondades, Tallinn ei ole teiste Skandinaavia pealinnadega võrreldes noorte jaoks atraktiivne elukeskkond ning usaldust linna vastu ei tekita ka tõsiasi, et selle kaks kõrgeimat ametikandjat – linnapea ja volikogu esimees – on saanud kriminaalsüüdistuse altkäemaksu võtmises ning endist abilinnapead kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes.

Ainult kraanad ei peegelda linna arengut

 

Ometi on Tallinnal kõik eeldused kujuneda nutilinnana üheks Läänemere atraktiivsemaks ja inimsõbralikumaks elukeskkonnaks, mida iseloomustavad suurepärase geograafilise asukoha kõrval uuendusmeelne ja kaasav linnajuhtimine, tehnoloogilised lahendused ning hea rahvusvaheline konkurentsivõime. Erinevalt levinud käibetõest, et linn areneb seda jõudsamalt, mida enam kraanakonkse seal silma hakkab, ei peegelda kraanad nüüdisajal enam kuigivõrd linna tegelikku arengut. Loomulikult on lihtsam lasta kinnisvaraarendajatel ehitada veel üks büroohoone või kortermaja, kui luua linnas tingimused isesõitvate autode tehnoloogia katsetamiseks või teha linna kogutavad andmed hõlpsasti töödeldaval kujul kättesaadavaks (open data), et inimesed võiksid ise luua just selliseid uusi rakendusi ja teenuseid, millest neile kõige enam kasu tõuseb.

Tulevikulinna tuleb ehitada alt üles

 

Selleks tuleb aga mõista, et linn on eelkõige kogukondlik inimkooslus, mida tuleb luua ja ehitada alt üles, mitte vastupidi. Suured ideed sünnivad pigem rohujuuretasandil kui kabinetivaikuses. Seetõttu on ka kõige moodsamate tehnoloogiliste lahenduste edukas loomine ja juurutamine võimalik vaid tihedas koostöös nende kasutajatega.

Tallinn saab muutuda tänapäevaseks, targaks ja inimkeskseks linnaks vaid juhul, kui muudame oluliselt seda, kuidas linna juhitakse. Esiteks tuleb Tallinnas hakata mõtlema pikemalt ette kui üks valimistsükkel ning hoiduda suurte ideede lohakast teostamisest olupoliitiliste uitmõtetena. Munitsipaalpank, Reidi tee ja spordikool on vaid mõned näited.

Tallinnas asub viis ülikooli, aga linna koostöö nendega on kesine. Elukeskkonna teadlikuks kujundamiseks ja tuleviku kavandamiseks on aga korralikku linnateadust hädasti tarvis.

Teiseks tuleb tehnoloogiliste lahenduste abil oluliselt lihtsustada ja korrastada linnajuhtimist. Linnaametnikud ei tohiks olla poliitikute rutiinsed käsutäitjad, vaid eelkõige teadmustöötajad, kes määratlevad probleemid, kavandavad arengut ning kaasavad otsustusprotsessidesse huvitatud pooli. Mõistagi eeldab see ka uue juhtimiskultuuri loomist, kus kartlikkuse ja alalhoidlikkuse asemel väärtustatakse loovust, julgust ja vastutustunnet.

Jäta oma kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>